muusika on ravim

Somnambuul☯indigolapsed☯tane mahuta ☯ manki maind ☯Tom Valsberg&Sõbrad☯Lunadeva&Tombaba

Minu lugu on selline, mis tõestab, et igaüks kes vähegi soovib saab õppida laulma ja pilli mängima. Esimest korda esinesin ma üheteistkümnendas klassis Koolivisiooni lauluvõistlusel ja võitsin seal ilmselt oma vapustavate tantsuoskuste tõttu žürii eriauhinna. 2000 aastal sai alguse ansambel Somnambuul, kus mina lõin laulusõnu, laulsin hirmuäratavalt, mängisin akordionit ja suupilli, sest muid pille ma veel ei osanud.

Somnambuul kõige algus aastal 2001

 

Somnambuul on 2002-2003 tegutsenud Eesti ansambel koosseisus Bob Margus Kuul, Sandra Sepp, Daniel Erm, Maria Kivirand, Aive Siitan (sünd. Asperk), Tom Valsberg ja Eerik Kändler. Muusikastiiliks oli ambient-jazz-folk. Algkoosseis koosnes harrastusmuusikutest, keegi polnud kunagi pilli ega muusikat õppinud. Alustati Kivimäe raudteejaamas, Jaak Johansoni innustusel toimusid kontserdid Kloostri Aidas, Katariina Kirikus, Rocca al Mare kabelis, Vanalinna Muusikamajas ja Kuku klubis.
2002 ilmus bootleg album "Puud hoiavad hinge kinni", mis võitis kujundusega auhinna Kuldmuna 2002.
Somnambuuli järelkaja võib tunda Eerik Kändleri kitarriviisides ansamblis Mantra Gora ja ansamblis Indigolapsed. Viimasele kirjutab laulutekste enamiku Somnambuuli sõnade autor Tom Valsberg ja laulab Somnambuuli naisvokalist Aive Asperg. Erinevalt Somnambuulist on Indigolaste repertuaar esitatud veidi positiivsemas võtmes ja lisandunud on tšello.

Somnambuul ja sõbrad, 2002

Kitarri õppimine Hispaanias

2004. aastal läksin Erasmuse fondi stipendiumiga pooleks aastaks

Barcelonasse õppima. See oli minu esimene pikem reis ja päris hirmus,
sest miski polnud nii turvaline ja mõnus nagu minu kodune voodi
ja sõbrad. Kuna peagi selgus, et Erasmuse toetusega õppimise asemel eksisteeris valdavalt välistudengite fenomen – Erasmuse rahade eest pidutsemine ja joomine –, otsustasin teha ruttu oma ainepunktid

ära ning minna hoopis reisima ehk visata end veel suuremasse eba-
turvalisusse. Siht oli Maroko, kuid elu viis mind Beneficio kogukonda Granada linna lähedal.
Imeilusas mägiorgude rägastikus elas püsivalt umbes sada inimest ja teine sada olid minusugused rändurid, kes Beneficios veetsid nädala või paar kuud. Minu ja paljude teiste jaoks oli ja on endiselt Beneficio reaalne paradiis, mets täis imeilusat loodust, koski, ojasid, jõgesid –
ja kogukond täis mitmekümneid geniaalseid muusikuid, kunstnikke,
naeratavaid süsteemist vabu inimesi, kes kasvatavad ise oma toidu,
korraldavad tasuta õhtusööke ja võimsaid muusikajämme ning ühis-
laulmisi igal õhtul suures indiaanitelgis.
Õppisin usinalt kitarrimängu mitmetelt imelistelt muusikutelt ning
ehitasin endale oja äärde onni. Minu lähedal pesitses Marco, kes elas oma viie lapsega suures onnis, mängis prantsusekeelset reggae’t, andis kohalikus külas kontserte ja kasvatas tagaaias kanepit. Õppisin temalt palju rütme, minust jooksis loominguna läbi Beneficio „La-La-La”-laul, mis sai kuulsaks juba õhtustel jämmidel, kus mitukümmend inimest
laulsid „La-la-la” teadmata, et sellest saab mõne aasta pärast üks
Indigolaste ansambli kõige populaarsemaid laule. Tassisime sõbraga ühest mahajäetud majast enda lõkkeplatsile kaks kiiktooli ja olime tehtud mehed, sest need olid selle metsa ainukesed, milles lebotades sai
õhtuti kitarri mängida. Korra nädalas käisin matkakotiga apelsiniraksus ja tegin hommikusöögiks iga päev värsket mahla. Olin peenike nagu Jeesus ja ärkasin igal hommikul jääkülma kose all mägiorus, kuhu ei jõudnud mitte ükski telefoni- ega muu signaal ning see andis ajule rohkem ruumi lihtsalt olla. Esimest korda elus olin tõeliselt õnnelik.

Beneficios omandasin kuu ajaga rohkem kitarrioskust, kui kuskil mujal aastaga, sest mind ümbritsesid parimad muusikud ja üks asi, mida mul tõeliselt palju oli - aega lihtsalt olla, laulda ja kitarri mängida.

Naastes tagasi Eestisse kolisin kurikuulsasse kommuunkorterisse Voorimehe 5 aadressil ja seal sai Hispaanias tekkinud laulude põhjal alguse ansambel Indigolapsed.

INDIGOLAPSED www.indigolapsed.ee

 

Ansambel Indigolapsed sai alguse 2005. aasta oktoobris Tallinna vanalinnas Voorimehe 5 korteris. Äsja Hispaania metsadest naasnud reklaam-meedia haridusega maailmarändur Tom Valsberg kogus kokku sõbrad, et laulda reisil loodud laule koosluses, mille nimeks sai Indigolapsed. Raamatute järgi tähistab väljend „indigolapsed” uue aja lapsi, kes ei allu traditsioonilistele reeglitele, vaid vajavad vabadust ja loomingulist elulaadi selleks, et areneda. Meie jaoks on indigolapsed kõik inimesed, kes oskavad enda sees elus hoida elust pakatavat ja rutiinivaba väikest last ning temale omast avatud maailmapilti, kus kõik on võimalik. Indigolapsele loomulik on nii nutta kui naerda ja väljendada end täiesti ausalt, olenemata sellest, kas nii on kombeks või mitte.

Just sellised on Indigolapsed ka laval. Nad on tuntud oma kummaliste kontsertide poolest, kus laulud on põimitud maailmarändur Tom Valsbergi seikadega oma reisidest, Joosep Kõrvitsa arukate ja ajuvabade anekdootidega, tihtipeale ka erinevate külalisesinejate luuletuste ja mõttevälgatustega. Kontsertidel olnud inimesed peavad neid koosviibimisi sõprade kogunemisteks, kus piir publiku ja esinejate vahel tihtipeale täiesti kaob ning nutta ja naerda saavad nii kohal olevad väikesed lapsed, suured, täiskasvanud kui ka paar vanaema tagareas. Seepärast saavadki Indigolaste muusika olemust tõeliselt tunda ainult need, kes tulevad kontserdile. Indigolaste muusikat võib iseloomustada kui vokaal-akustilist ja etno-pop-jazzilikku, sinna on segatud muu hulgas regivärssi ja vahel ka bluusielemente.
Indigolaste jaoks on need lihtsalt laulud ja igaüks neist tuleb välja just selline, nagu tuleb, mingi kindla stiili raamidesse hoidumata. Suurem osa laulusõnadest ja viisidest on kirjutatud bändi looja Tom Valsbergi poolt. Mõned lood on Tom korjanud üles reisidelt, teised laenanud sõpradelt. Vahel üllatavad oma viisidega ka kitarrist Priit Jääger ja laulja Aive Asperk.
Välja antud albumid:
„Voorimehe viis” (2006)
„Ei tea kumb” (2007)
„Üks kõiksus” (2009)
Ansambli koosseis:
Lilian Reinmets – laul
Priit Jääger – kitarr
Joosep Kõrvits – tšello
Mattias Siitan – löökriistad
Eno Kollom – löökriistad
Aive Asperk – laul
Tom Valsberg – laul ja kitarr

Tom Valsberg ja MANKI MAIND

 

Manki Maind tekkis 2012 suvel, kui Joosep ja Tom otsustasid hakata kütma veidi rütmikamat muusikat koos geniaalse trummari Ian Mikael Kirsiga. Härrasid seob ühine huvi ja soov läbi muusika muuta enda ja teiste elu radikaalselt põnevamaks ja õnnelikumaks, sest nagu totaalsetele egoistidele kombeks, on ka Tom, Joosep ja Ian mõistnud, et nad saavad õnnelikud olla vaid siis, kui kõik teised on ka õnnelikud.
Bänd:
Tom Valsberg (laul, sõnad, kitarr)
Joosep Kõrvits (laul, tšello, bass, sünt)
Ian-Mikael Kirss (löökriistad)

Külalised plaadil
Toomas Kõrvits (laul) Kukerpillid
Nele-Liis Vaiksoo (laul)

lunadeva & tombaba
www.lundeva.com

 


See on meie praegune projekt. Laulame mantraid, väelaule, shamanistlikke laule, bhajaneid ja tervendavaid laule. Anname ka väelaulude õhtuid üle maailma Koh Phanganil, Tais; Mazuntes, Mehhikos; San Marcos La Lagunas, Guatemalas; Pizaqis, Peruus ja loomulikult kogu suve Eestis.

 

Muusikaliselt aitavad meid väelaulude õhtutel:

Joosep Kõrvits (laul, tšello, bass, sünt)
Ian-Mikael Kirss (löökriistad)

Polina Tšerkassova (puhkpillid)

Urban folk ansambel
tane mahuta
www.tanemahuta.ee

 

meie kõige shamanistlikum bänd TANE MAHUTA koondab endas väga erinevate taustadega erinevate muusikastiilide viljelejaid ja kõik liikmed lisaks pillide mängimisele ka laulavad. Flooti, torupilli, ocariini, chalumeaux'i, shviid ja šhamaanitrummi mängib aastaid keskaegset muusikat õppinud slaavi juurtega muusik-muinasjutuvestja Polina Tšerkassova. Jembet, hangi, šamaanitrummi ja tarbukat mängib oma elu peamiselt Skandinaavia metsades veetnud Soome üks lootusrikkaimatest noortest kõrilauljatest Kosmo Hölmönen, kes on tegelenud aastaid Tuva kõrilaulu ja soome väelauludega. Tšellot ja basskitarri mängib põhjalikult klassikalist muusikat õppinud Indigolastest tuntud Joosep Kõrvits. Laulab noor näitleja Jane Kruus. Akustilist kitarri mängib lüürika- ja helilooja, maailmarändur ja Indigolaste laulja Tom Valsberg. Laulab Kundalini joogaõpetaja Kadri Rinaldo.